Soovitused silmaümbruse hooldamiseks

Naha pindmine kiht ehk epidermis on silmalaugudel 0,05 mm paks, silmade all vaid pisut paksem. Ainuüksi selle fakti tõttu on jooned, kortsukesed ja väsimusilmingud silmade ümber kohe näha. Kaasa ei aita ka see, et silmad on enamus naistel see piirkond, mida kõige tugevamini meigitakse ning meigi eemaldamise ja naha puhastamise ajal venitame ja tirime sageli nahka liiga palju. Minu nipp silmameigi eemaldamiseks on järgmine: teen kaks vatipatja jooksva veel all märjaks, pigistan liigse vee välja, immutan silmameigieemaldajaga ning asetan umbes 30 sekundiks suletud laugudele. Meik „sulab“ lahti ning seejärel on vatipadjaga lihtne, kiire ja mugav ülevalt alla ja seejärel silma välisnurgast sisenurka liikudes silmad puhtaks saada. Ei mingit naha liigset tirimist.

Kas silmaümbruse nahka võivad mõjutada valed eluviisid, suitsetamine ning terviseprobleemid?

Nii räägitakse küll, aga tean õige mitut keskealist suitsetajat, kes on värsked kui roosinupud ja samas ka mõnda nooremat naist, kes joontega väga kimpus. Usun, et siin ühte ja ainsat reeglit pole. Noor ja terve organism saab ise kõigega väga hästi hakkama, aga kui kaua, see sõltub paljudest teguritest, sh geenidest. Põhjus miks väsimusmärgid vahel esimese ärkvel oldud tunniga ei kao, on selles, et tänu ajaga tekkivatele nahasisestele protsessidele, elastsuse kadu ja lõtvumine, jäävad jääkained kauemaks kudedesse ja hakkavad kogunema. Ka rasvad ladestuvad ja nendest tekivadki need „kuulsad kotid“, millega ei ole suurt midagi teha, peale kirurgilise sekkumise. Kreemid ja seerumid leevendavad vaid ajutisi väsimusilminguid.

Silmad peavad palju taluma: kunstvalgus ja helendavad ekraanid kontorites ja kauplustes, lendlev tolm ja kuiv õhk siseruumides, õues kimbutavad päikesekiirgus ja õhusaaste, elustiilist tingitud ülearune õhtune vedelikutarbimine, soolarikkad toidud, napp ööuni, stress jne. Rolli mängib ka anatoomiline erisus, näiteks sügavad silmakoopad. Kogu “elu” muudab naha elastsuse ehk võime tagasi tõmbuda väiksemaks. Seetõttu olen mina ise silmakreemide usku ja soovitan neid teistegi, aga juhul kui naerukurrud kurvaks teevad ja paistes silmaümbrus suunurgad alla veab.

Kas valede kreemide kasutamine või liiga suure koguse kreemi nahale määrimine võib silmad väsinuks muuta?

Kui mõni kreem ajab silmad tursesse, ei tohiks seda kanda liiga limaskesta lähedale ning kindlasti mitte liikuvale laule, kus toimub suur rasu tootmine. Pigem tasub silmaümbruskreemi nahale kanda vähem, kui rohkem. Kui teil on hommikuti silmad paistes, siis piirduge kreemi kasutamisega vaid hommikuti ja tupsutage seda neljanda sõrme padjakesega (see on kõige leebema puudutusega!) sarnaluule – sinna, kus asetsevad võluvad naerukurrud. Samuti tasub otsida silmakreemide seast paistetust alandavaid, vähese õlisisaldusega tooteid. Toimeainetest soovitan kofeiini, peptiide, C-vitamiini, rukkilille-, kurgiekstrakti sisaldavaid kreeme-seerumeid, need alandavad paistetust.

Õhtuti mõjub hästi mõni hea seerum – näiteks hüaluroonhapetega – sest see nahaomane aine ei ärrita silmaümbruse õrna nahka. D’DIFFERENCE silmakreemides on lisaks mitmele eeltoodud ainele ka Pärsia siidipuu ekstrakt, mis võitleb kollageeni jäigastumisega ja hoiab naha elastsust ning naistepuna, mis aitab paistetust alandada.

Vältige iga hinna eest mineraalõli (mineral oil) sisaldavaid tooteid, see aine garanteerib teile tursed! Samuti jälgige, et toote koostises (INCI list pakendil) poleks ainet nimega Bismuth Oxychloride. Seda kasutatakse sära ja glow andmiseks nii kreemides, kui meigitoodetes. Tegu on võimaliku allergeeniga.

Kas säravama silmavaate heaks peaks tegema silmade harjutusi, kompresse ja kasutama vitamiine?

Kindlasti! YouTube´ist leiate palju häid näiteid, otsige märksõna face yoga järgi. Nagu tselluliidist ei saa vabaneda vaid kreemi peale määrides, ei pääse ka väsimusmärkidest silmade ümber vaid kreemiga. Harjutused ja paar head massaaživõtet aitavad väga kaasa. Ajaga kuivavad nii koed kui ka luustik ja seetõttu saab kreemidest just niiskust ja lisaelastsust, aga see pole piisav, et igavesti nahka noorena hoida.

Silmaümbruse turgutamiseks võib proovida taimseid kompresse. Kosutavalt mõjuvad värske kurk ja värske kartul, kuid tasub jälgida, et need oleksid võimalikult puhtalt kasvatatud. Palju on räägitud jääkuubikutest ja need toimivad ka. Kummel on tuntud rahustava ja põletikuvastase toime poolest, aga nagu nii mõnigi teine looduse võlutaim, võib kummel olla allergeen. Need, kellel on mõne loodusliku komponendi suhtes liigne tundlikkus teavad seda tavaliselt, sest taime läheduses võivad hakata limaskestad sügelema.

Nagu kogu organism, vajavad ka silmad vitamiine-mineraale. Pilgu teravuse heaks tasub võtta A-vitamiini, mis looduses sisaldub porgandis ja mustikas. C-vitamiin mängib olulist rolli kollageeni ja elastiini tootmisel, tänu millele on nahk elastsem ning toonuses, ennetades jooni ja kortsukesi. E-vitamiin on toitva ja vananemisvastase toimega ning B-vitamiin (niatsinamiid) vähendab kuivust ja karedust, leevendab punetust ning ärritusnähte.

Artikli autor: Carmen Kibur
D’DIFFERENCE brändijuht